Uncategorized

“Mulle tundub, et te olete selle ametikoha jaoks liiga haritud”

Ma olen sõnatu. Kandideerisin tööle ühte ettevõttesse, mille juhid on rootslased. Vestlused nendega olid väga meeldivad ja nad jätsid nii endist kui ka oma ettevõttest igati sümpaatse mulje. Eestlasest kontorijuhatajale, kes kogu värbamisprotsessi juhtis, ma väga meeldisin. Ja põmm… eelmisel reedel potsatas postkasti kiri, et ma ei osutunud valituks.

Ma ei suutnud uskuda, et rootslastele võib hakata aupihta käima see, et mul on formaalselt lihtsalt kõrgem haridus. Viimasel vestluse lõpuks ettevõtte juht reaalselt ülteski, et talle tundub, et ma olen selle ametikoha jaoks liiga haritud. Oluline polnud enam isegi mitte see, et see kõrgem haridus ei haakunud kuidagi ametikohaga, kuhu soovisin tööle asuda. Ja see tekitas sellist masendavat tuska. Sel päeval ei edenenud kuidagi ka praeguse töö tegemine. Lihtsalt tahtsin pugeda kivi alla peitu selle ebaõiglase maailma eest.

Nüüd ma siis juurdlengi, mida ma tegema peaks?! Kas tõesti ma pean nüüd 40 aastat töötama ametikohal, millel ma ei soovi töötada?! Kui ma tahan eriala vahetada, siis on igati loogiline, et alustan madalamalt positsioonilt ja liigun tasapisi edasi. Täpselt selline tunne jäi, et kui tahad eriala vahetada, tee end rumalamaks. Aga see on valetamine ja üldiselt on valel lühikesed jalad. Ja siis jälle jama majas: valetasid. Nokk kinni, saba lahti, saba lahti, nokk kinni.

Oeh…

girl-863686_1920

Advertisements
Igapäev

Meid ootab ees lasteaia vahetamine

Kätte on jõudmas kaua oodatud lasteaia vahetamine. Nii palju erinevaid tundeid ja küsimusi painab mind. Ma ei taha mõelda, mis siis toimub nende kahe väikse inimese peas, kes peavad hakkama uue keskkonnaga harjuma.

Mul on tekkinud mõned hirmud. Esiteks ma pelgan, et ma saadan oma lapsed tunduvalt halvematesse tingimustesse. Ütleme nii, et siinse valla valikutest on valitud lasteaed kõige parem. Mis meie eelmise lasteaia siis paremaks teeb?

  • Lastega käiakse väga palju õues. Nii kui päike hakkab õues rohkem paistma ja soojendama, nii veedetakse päevi õues. Lapsed võetakse vastu õues, söögikorrad on lastel õues ja isegi hommikusööki tehakse õues. Ja lastele meeldib see. Üks päev oli vanema poisi rühm miskipärast toas ja laps oli nii kurb, et ei saanud õue jääda nagu väikevend.
  • Sombuse ilmaga käiakse ka õues. Eile sain kokku ühe lapsevanemaga, kelle laps käis mu ühe lapsega samas rühmas ja läheb ka sinna uude lasteaeda. Nad käisid harjutamas ja siis ta rääkis, et tema lapse rühm eile õues ei käinudki. Eile sadas küll, aga õues käimise ajal nüüd küll mitte nii palju. Minu lapsed kindlasti käisid õues, sest ühel olid veel kummikudki märjad ja teisel korjasime õpetajaga riideid kuivatist kokku. 😀
  • Lastel on võimalik vihmaste koledate ilmadega siseruumides mängida saalis ja koridorides. Saalis saavad nad lihtsalt ringi hullata ja erinevate sprodiasjadega mängida või suurte pehmete klotside otsas hüpata. Vahest tehakse ka kino või diskot. Koridorides on tehtud neile väiksemad mängualad. Eraldi suurte ja väikeste legode nurk, puslenurk jne. Vahepeal oli koridori peal suurest pappkastist tehtud auto lastele mängimiseks. Ma ei saanud sealt oma lapsi kuidagi ära viidud.
  • Mu lapsed saavad koos mängida. Õues poistele järele minnes leian nad tihtipeale koos mängimast. Õpetajatelt kuulen ka tihti, kuidas väiksem käib suurema rühma juures mängimas.
  • Lapsed saavad ratastega sõita nii palju kui tahavad. Meil on siiamaani lapsed saanud alati oma ratta või tõukeka kaasa võtta lasteaeda. Seal on suur õueala, kus on tõesti mõnus rattaga sõita.

Teiseks, me oleme seni käinud sellises lasteaias, kus toimib hästi see nn ühe õpetaja süsteem, kuid liigume kahe õpetaja süsteemiga lasteaeda. Mulle väga meeldib, et lastel hoiab silma peal korraga ikka kolm inimest ja iga päev on samad inimesed tööl. Ma ilmselt ei ole hetkel parim süsteemide võrdleja, kuid loodan, et lastel sellisest töökorralduse muudatusest suurt ehmatust ei teki. Mul tegelikult süsteemidest head võrdlus pilti ei ole, aga eks kevadeks olen saanud parema ülevaate ka kahe õpetaja süsteemist. Siis võin sellest rohkem kirjutada.

Üks asi, mis kindlasti ei muutu, on ilmselt see nohuste-köhaste laste aias käimine. Eks näis, mis saama hakkab. 1. september läheme vaatame lasteaia ka koos lastega üle. Ma olen neile kevadest saati lasteaia vahetusest rääkinud ja näidanud majasid, kus nad käima hakkavad. Alguses ei tahtnud suurem poiss seda juttu kuuldagi ja raius vastu, et tema ei lähe sinna ja kõik. Nüüd juba on vist selle olukorraga leppinud ja on mõel korral isegi küsinud, et millal ta uude lasteaeda saab minna. Ma loodan, et kõik läheb ilusasti ilma suuremate viperusteta ja mul lihtsalt on praegu suurem ärevus tundmatuse ees.

Millised on teie kogemused lasteaeda vahetades olnud?

Igapäev

Maasikamoosi tegu

Suvi on viimaks Eestimaale jõudnud. Nädalavahetusel trippisime Lõuna-Eestisse ja sain oma välja teenitud maasikad ka kätte. Sellel aastal varustas meid maasikatega Alatare OÜ. Pakkuda on neil kahte sorti maasikaid: Sonata (klassikaline moosimaasikas) ja Elianny (suured ja ilusad lauamaasikad).

IMG_20170730_000849_901
Suuruse võrdlust mul paremat pole kui selline: ämbrites ja viimases kastis vasakul on Elianny ja kõrval kastides Sonata. 

Kokku korjasime endale 27 kg maasikaid, millest 10 kg läks lihtsalt ära söömiseks. Uskumatu lihtsalt. Ma arvasin, et mõni kilo läheb kohe ära söömiseks, aga reaalsus on lihtsalt hämmastav. Aga neid sai söödud ka nii, et päeva lõpuks hambad ka kleepusid. Tänaseks jäi veel pool maasikatordist ja üks kausitäis maasikaid. Ma loodan, et nüüd on isu  selleks aastaks maasikatest täis.

IMG_20170730_140510_490
Kiire maasikatort: biskviitpõhjad, vahele ja peale vahukoore-kohupiimasegu ning igale poole rohkelt maasikaid. Mõni tund külmkapis ja väga maitsev sai.

Moosiks tegin 17 kg marju.

  • 10,4 kg maasikatest valmistasin keedumoosi, millest sain 9,7 liitrit moosi. Kes arvestab purkides, siis tulemuseks 24 supipurki moosi (need Salvesti supipurgid).  Ja natuke sai lauale kaussi söömiseks ka. Esimese potitäie keetsin tervetest maasikatest ja siis meenus, et ma eelmine kord vist ikkagi eelnevalt purustasin köögikombainis marjad ikkagi ära. Teise potitäie siis tegin purustatud maasikatest. Meie perele lihtsalt maiteb nii rohkem. Suhkrut panin selle koguse peale umbes 6,5 kg. Mõne jaoks tundub see hullult magus, aga ma ei taha enam moose ära visata. Esiteks ei meeldi kellelegi hapukas moos ja teiseks nii säilivad moosid mul isegi kaks aastat (vähemalt eelmised säilisid lausa nii kaua).
  • 6,6 kg maasikatest tegin toormoosi. Sinna kulus umbes 2 kg suhkrut ja külmiku terve üks sahtel sai moosi täis (üle 8 liitri). Noh ja lapsed suutsid pisut raiskamisega ka tegeleda. Nad tahtsid hirmasti karbist moosi süüa ja panin siis ühte poole liitrisesse neile söömiseks moosi. Väike kutt aga tahtis hirmsasti sellele veel kaant ka peale panna ja selle tegevuse käigus suutis enamuse moosist kapi peale ja põrandale laiali ajada. Agarad abilised mul, onju. 🙂
IMG_20170730_223357_157
Maasikamoosi keedetakse ikka ja ainult maasikapildiga potis, onju?! 😀

Meie selle aasta maasikamoosi tegu sai tehtud ja ruttu kirja ka. Oli küll hiline võrreldes eelnevate aastatega, aga vähemalt on kõige olulisem moos talveks olemas.

Kuidas teil moosivarudega lood on? Ostate poest või teete ise?

 

Planeerimine

Kuidas ma pere raha asju majandan?

Oma viimases postituses kirjutasin, et kuidagi ei taha see eelarvest kinnipidamine välja tulla ja olen üldse käest ära lasknud pere raha asjade majandamise. Küsisin teistelt nõuandeid ja soovitusi. Sellest aga tõstatus küsimus, et mida ma praegu juba teen.

Olen siin päev otsa mõelnud selle peale, et milliseid meetmeid ma rakendan. Hommikul oli pea ikka täitsa tühi ja tahtsin juba kirjutada, et ma ei teegi midagi. Siis aga mõtlesin, et googledan (loe: pinterestin) natuke sel teemal. Sealt vaatas muidugi vastu terve hunnik erinevaid ilusaid pilte ja graafikuid. Hakkan siis nende suurte pealkirjade ja graafikute pealt leitud asju kirja panema, mida ma juba teen.

  • Meil on olemas kirja pandud eelarve. Ma kahjuks ei jõua seda teha igakuiselt, aga enamasti on see muutumatu, mistõttu ei näe probleemi kui panengi selle kirja näiteks iga kahe kuu tagant. Aga võimalik, et see ongi üks suur häda. Ma olen 90% visuaal ja asjad liiguvad paremini, kui mul on plaan puust ja punaselt endale kirja pandud.
Monthly Budget
Mul on isegi kasutatavas märkmikus eelarve koostamise leheküljed sees. Selle kuu eelarve koostamine on aga siiski täiega vahele jäänud. 
  • Me korjame kuu jooksul kogunenud tšekid kokku ja ma teen tehtud kulutustest kokkuvõtte. Tšekid kannan läbi kodusele majapidamisele mõeldud programmi Home Budget. Tegelikult on seal programmis kirjas kõik sissetulekud, igakuised väljaminekud, eelarve jms ning programm ise teeb minu eest selle kokkuvõtte osa ära. Näitab graafikuid ja puha. Ja siis ma tõdengi fakti, et raha kulub liiga palju. Enamasti vaatan üle ka selle kuhu kõige rohkem raha on kulunud. See on tavaliselt kogu analüüsi osa. Ahjaa… ja seda kõike teen ma üldiselt korra kuus, kui juba uus kuu alanud on. Peaks äkki tihedamini selle tšeki majanduse ja analüüsiga tegelema? Siis ehk õnnestub jooksvalt silma peal hoida kulutustel.
  • Kulutusi piirame samuti.
    • Näiteks teen abikaasale lõunad kaasa (lisaks rahalisele kokkuhoiule on siin ka ajakokkuhoid mängus). Üldiselt haaran endale ka miskit külmikust kaasa, kuid viimasel ajal olen laisk olnud. Pigem käin sööklas suppi söömas. Suur ports maksab kõigest 1,80 €.
    • Püüan poes käia ostunimekirjaga, aga viimasel ajal ei tule sellest ka midagi välja. Alati on midagi mille ära unustan või näen mingit head pakkumist. Samas viimasel ajal olen hakanud poes küsima endalt kas mul on ikka seda asja parasjagu vaja.
    • Riideid ostan enamasti soodukate ajal. Kaltsukatesse ei ole viimasel ajal olnud mahti minna, kuna lastega koos ei taha minna ja kõik need head kaltsukad on kaugel.

Nii ma püüan meie raha asjade kaoses korda hoida, aga midagi teen ma valesti või siis mitte piisavalt. Tunnen, et see süsteem päris hästi ei toimi. Seega jagage oma kogemusi (võite kirja ka saata). Mis teie peres kõige paremini toimib? Ma ise lähen nüüd Pinteresti sügavustesse ideid koguma.

 

Planeerimine

Omast arust nagu ei priiska

Eelarve
Foto: pixabay.com

Olen aastatega püüdnud endale külge saada harjumust pere tuludel-kuludel silma peal hoida. Püüan ikka igakuiselt mingit sorti eelarve ka paika panna ja enese paremaks motiveerimiseks on mul märkmikus lausa eraldi leheküljed sellele pühendatud. Pere raha asjadel aitab mul jooksvalt silma peal hoida üks pisike programm nimega Home Budget. Aga mis kuidagi välja ei tule on eelarvest kinni pidamine.

Omast arust nagu ei priiska, aga ikka ei saa jäädud selle eelarve raamidesse. Keeruline on just nende varieeruvate kulutustega. Sellel aastal muidugi on suureks muudatuseks see, et elame nüüd oma majas. Siin on palju selliseid hädapäraseid kulutusi, mis aeg-ajalt lihtsalt välja ujuvad.

Muidugi pean endale ka kõvasti tuhka pähe raputama. Ausalt öelda ega ma nii püüdlikult ja piinlikult püüagi end eelarve raamidesse suruda. Enamasti õigustan seda sellega, et tahaks ka natuke elu nautida või siis vabanduseks sobib ka see, et ma ei suutnud neid kulutusi eelarve planeerimisel ette näha. Antud koha pealt on mu enesedistsiplineerimine viimastel aastatel väga kehvaks jäänud. Paistab, et tuleb taas iseloomu kasvatama hakata.

Millised on teie harjumused raha kasutamisel? Kas teete eelarvet? Kas hoiate oma kulutustel silma peal? Anykind of tips and tricks?

Aiapidamine

Lülitame end suvisele režiimile

Suvi, lapsed kodus ja aiatööd on sundinud mind lülitama oma graafiku suvisele režiimile. Huvitav, kuidas ma üldse sain olla nii sinisilmne ja arvata, et suvisel ajal saan jätkata oma varahommikusi ärkamisi. See eeldab ju varajast magama minekut, kuid suveõhtud on ju nii mõnusalt pikad. Ja need mis juhtuvad veel soojad olema… need on need kõige paremad.

Arvuti taha jõuan ma vaid töö juures. Kodus olles kulub enamus ajast kas aiatöödele või söögi tegemisele ja koristamisele. Viimased kaks nädalat on mu õde ja vend ka meil olnud ja tihtipeale on sõbranna õhtud ka meil veetnud. Neist on aga väga palju abi olnud. Olen saanud kasvuhoones tomatid üle käia ja umbrohust puhtaks. Küll on aga tekkinud mure kurkidega. Vahel on mõned kurgihakatised kollaseks läinud. Samas kurke tuleb. Täna hommikul korjasin just paar tükki lastele hommikuseks nosimiseks.

Juba oma eelmises maakodus elades sain ma aru, et minust erilist lillepeenarde tegijat pole. Õnneks on praegu siin neid piisavalt vähe. Muidugi ega ma nendestki vaimustuses ole. Elasid nad enamuses siiamaani suure umbrohu all. Aga üks õhtu võtsime sõbrannaga ette ja tegime need korda. Ja samal ajal mõtlesime, et kuidas saaks neid peenraid veelgi väiksemateks teha. Ühte peenrasse käisime ostsime veel mõned suvelilled. No muidu oleks ikka täitsa tühi olnud suve lõpuni.

Aias 11.07.17-3
Maja ees on eelmise perenaise tehtud kiviktaimla. Sünnipäevaks kingiti üks lavendel, mille sinna lisasime. Vähemalt on peenara kujundus läbi mõeldud ja kogu aeg õitseb midagi.
Aias 11.07.17-4
Vanemad kinkisid sünnipäevaks sellise ampli. Ma leidsin sellele parema koha kivihunnikus. 
Aias 11.07.17-5
Kevadel laadalt hangitud lilled on amplites väga ilusaks läinud. Roosad on kahjuks tunduvalt kiduramad kui teised, aga ehk suve lõpuks ikka lähevad kobedamaks.
Aias 11.07.17
Hansaplantist ostsime tühja peenrasse sellised lilled. Lillede nimede peale on mul mälu halb, aga oluline on ju, et ilusad oleksid.
Aias 11.07.17-2
Peale istutamist on tulemus selline.  Järgmine aasta olen teadlikum ja kasvatan midagi ette.
Igapäev

Jaanid möödas ehk IV nädal hommikuse rutiini kujundamises

Jaanipühad said läbi ja elasin selle nädala kuidagi moodi üle. Hommikusest rutiinist kinnipidamisest ma ei unistanudki. Ja sellepärast ei hakanud stressama. Muidu teen enda elu veel keerulisemaks ja seda küll vaja ei ole. Nautisin pigem sõprade, sugulaste ja teiste heade sõpradega aja veetmist. Lisaks sain veel aasta vanemaks ka. Seega põhjust pidustseda oli enamgi kui ainult jaanid.

Meie jaanid algasid juba kolmapäeval. Siis käisin poistega ühtede sõprade juures jaanitulel. Ilm oli nagu ikka – lubati vihma, aga meil kodus ei tulnud mitte piiskagi. Kodust ära hakkasin sõitma, siis oli küll suur tume pilv üleval, aga läks mööda. Nii et terve õhtu oli siiski kuiv. Lapsed nautisid batuudil hüppamist, mina head seltskonda ja lõke oli ka väga suur.

Järgmisel päeval käisime järgmisel peol. Seekord sünnipäeval. Õnneks sai selle õhtu veeta mõnusalt toas juttu puhudes. Selskond oli pisike ja lastel oli koos mõnus mängida. Õhtu venis taas pikaks, aga õnneks sai järgmisel hommikul pikalt magada.

Jaanilaupäev aga möödus mul pigem koristamise tähe all, sest järgmiseks päevaks oli plaanitud meie juures suuremat sorti pidu. Mõtlesime, et teeme jaanituld, soolaleivapidu ja tähistame minu uue aasta algust kah. Õnneks olid meil mõned abilised võtta. Õhtuks tuli mehe vend oma lastega meile. Enne kui kodus lõkke põlema pistsime, jõudsin veel kohalikult küla jaanipeolt läbi käia.

Ja siis saabus see kaua oodatud pidupäev. Ma pidin hommikul vara ärkama, et jõuaks veel linnas ära käia ning toidud valmis teha. Ma olin ikka täitsa herilane hommikul, sest mees oli jätnud auto mulle korda sättimata ning kui lõpuks Pihlakasse tordi järele jõudsin, otsustas mingi kohalik minuga sõimelda, kuna ma parkisin maja parkimiskohale. No ma ei tea… terve parkla oli tühi ja mul kulus tordi kohvikust ära toomiseks 5 minutit. Kas tõesti selle 5 minuti pärast on vaja hakata pahurdama? Kui külaliste tuleku ajaks saabunud vihm välja arvata, siis tegelikult oli üle jäänud päev ikkagi väga mõnus.

Sünnipäeva hommik algas muidugi väikse ebameeldiva üllatusega – elekter oli ära. Pidin ärkama kell 6, et üks ööbima jäänud külaline teele saata. Iseenesest pole ju hullu sellest midagi, et elekter ära on, aga kohvi ei saanud. Ja vett ei tule meil ka siis kraanist. Ühesõnaga… kogu see elamine on väga elektrist sõltuv meil. Tuleb hakata tegelema plaan B loomisega. Õnneks aga läks meil hästi ja kuskil poole 7 ajal saime juba oma kohvi nautida. Oi, see oli nii hea…